Abiks jahtijale 

Vana-Võromaa on endisaegne Võru maakond kaheksa ajaloolise kihelkonnaga: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Vaata kaardilt täpsemalt.

Õnnestunud jahi saagiks on fotod, kuhu on jäänud inimesed, kel käsil mõni Vana-Võromaa rahvale omane traditsiooniline toiming, näiteks: 

  • traditsioonilisel või ka uudsel viisil tehtavad maatööd: aia- või põllutööd, metsatööd, puude lõhkumine ja riitapanek, heinategu vikatite ja rehadega, palkhoonete ehitamine, aiaehitus, taluloomade talitamine, lambapügamine, hobutööd, tööriistade parandamine jmt;
  • talgutega traditsiooniliste tööde tegemine;
  • suitsusauna kütmine ja saunaskäik, saunas lihasuitsutamine;
  • kohaliku toidu valmistamine (puupliidil, ahjus või lõkkel), ümber laua söömine jm toiduga seotud tavad, tegevused;
  • käsitöö tegemine: puidust esemete valmistamine, villa ja lõngaga tehtavad tööd, kudumine jms;
  • hoogne külapidu pillimeeste osalusel (lõõts, viiul, kannel), lõõtspillimängijad külapeol, rahvalaulude ühislaulmised, mängude mängimised;
  • võrukeelsed sildid, kirjad;
  • metsas või soos marjal-seenel käik, kasemahla võtmine, ravitaimede korjamine.

Jahtida võib ka rahvakalendriga seotud tegemisi: 

  • vastlapäeva pidamine: liulaskmine, keedetud seajalgade söömine, luust vm asjast hunni (vurri) valmistamine, vurriga mängimine;
  • noorte kiikumine külakiigel;
  • munadepüha pidamine: munade värvimine loodusest pärit materjalidega, munakoksimine;
  • suvistepüha pidamine: kased toas, sõira söömine;
  • jaanipäeva pidamine: tantsud-mängud jaanitule ümber, pillimees, söögid;
  • mihklipäeva-aegsed lõikuspeod, laadad;
  • kadri- ja mardipäeva pidamine, sandis käimine;
  • talvepühade (jõulude) ettevalmistused õues ja toas, pühade pidamine.

Pildi peale võib püüda ka muid tegemisi, näiteks: 

  • kevadised põllutööd, mida tehakse mehhanisme kasutamata: käsitsi viljakülvamine, kapsataimede istutamine;
  • karjaskäimine, loomade talitamine: lehma või kitse käsitsi lüpsmine, loomadele söögi etteviimine, jootmine jms;
  • hobusega töötamine: põlluharimine, heinategu, koorma vedamine, vankriga sõitmine;
  • suplemine kõrvalises kohas, kus pole supelranda (nt metsajärves või jões);
  • kalapüük: kuuritsaga, õngega;
  • sügisene saagi koristamine ja hoiulepanek;
  • seente korjamine, puhastamine ja sissetegemine;
  • külapoe juures uudiste vahetamine;
  • talvine puude tegemine, käsitsi metsatöö;
  • talvel metsas lumelt loomade jälgede lugemine; 
  • suuskadega metsas käimine (mittesportlikud retked); 
  • haanjamehe suuskadega sõitmine.


Fotosid ootame igast aastaajast, nii tubaseid kui ka õues tehtud pilte. Pildile võiks püüda peresid ja lapsi, näiteks mitu põlvkonda üheskoos toimetamas või lapsed suurte tegemisi uudistamas. Pildile jäänud inimestelt peaks olema saadud nõusolek jääda fotole, mis võib levida avalikus ruumis.  Fotod võivad leida kasutust Vana-Võromaa tutvustamisel infomaterjalides, trükistes ning veebikeskkondades. Valik fotodest arhiveeritakse koos autorite andmetega Võru Instituudis Vana-Võromaa muuseumide fotokogus. 

Täpsemalt saab juurde küsida: 
Külli Eichenbaum, Võru Instituut: kylli.eichenbaum@wi.ee
Kadri Moppel, Võrumaa Arenduskeskus, kadri.moppel@vorumaa.ee
Kaisa Äärmaa, Võrumaa Arenduskeskus, kaisa.aarmaa@vorumaa.ee
Kristi Kahu, Põlvamaa Arenduskeskus, kristi.kahu@polvamaa.ee

Abiks jahilisõlõ

Vana-Võromaa om inneskine Võro maakund katsa aoluulidsõ kihlkunnaga: Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina. Kae täpsembähe kaardi päält.
Kõrdalännü jahi saagis omma foto, kon pildi pääle jäänü inemise omma ammõtin mõnõ Vana-Võromaa rahvalõ umadsõ ja sisseharinu tegemisega, näütüses:

  • vana vai ka vahtsõ mooduga tettävä maatüü: aia- vai põllutüü, mõtsatüü, puiõ lahkminõ ja riitapanõk, hainategemine vikahtidõ ja rihhiga, palkhuunidõ ehitämine, aiategemine, taloeläjide tallitaminõ, lambapügämine, hobõsõga tüütämine, tüüriisto säädmine jms;
  • talgidõ pidämine põlitsidõ talgutöie tegemises;
  • savvusanna kütmine ja sannankäümine, lihasuidsutaminõ sannan;
  • umakandi söögi tegemine (puupliidi pääl, ahon vai vallalidsõ tulõ pääl), süümine ümbre lavva jm kombõ ni tegemise, miä putusõ süüki;
  • käsitüü: puust asjo tegemine, villa ja langaga tüütämine, kudaminõ jms;
  • vunki täüs pido üten pillimiihiga (lõõts, viiol, kannõl), lõõdsamängjä küläpido pääl, ütenkuun rahvalaulõ laulminõ, mängõ mängmine;
  • võrokiilse sildi, kirä;
  • maran vai seenen käümine mõtsan vai suu pääl, kõomahla võtminõ, ravihainu korjamine.

Jahti või pitä ka rahvakallõndrit putvilõ tegemiisile:

  • vastlapäävä pidämine: liuglõminõ, keedetüisi tsiajalgu süümine, luust vm asast hunni tegemine, hunniga mängmine;
  • nuuri hälmine külähällü pääl;
  • munapühhi pidämine: munnõ värmmine luudusõst peri nõvvõga, munnõ tiksaminõ;
  • suvistõpühhi pidämine: kõo tarõn, sõira süümine;
  • jaanipäävä pidämine: tandso ja mängo ümbre jaanitulõ, pillimiis, söögi;
  • põimupido ja laado mihklipäävä aigo;
  • kadri- ja märdipäävä pidämine, sandinkäümine;
  • talsipühhi (joulõ) valmistaminõ välän ja tarõn, pühhi pidämine.

Pildi pääle või püüdä ka aastagatsõõri muid tegemiisi:

  • keväjäne põllutüü (ilma massinideta), vilju külimine, kapstaluumõ kükkämine;
  • karankäümine, eläjidega kammandaminõ: lehmä vai kitsõ nüsmine, tallitaminõ, söögi andminõ, juutminõ;
  • hobõsõga nurmõ kündmine, hainatego, kuurma vidämine, vankrõga sõitmine;
  • tsuklõminõ kongi mõtsajärven vai jõõn, kon olõ-i suurt rahvast;
  • kalapüük: kuuritsaga, õngõga;
  • sügüsene saagikorjaminõ, põllupandminõ;
  • siini korjaminõ, puhastaminõ ja sissetegemine;
  • küläpoodi man uudissidõ vaihtaminõ;
  • talvinõ puiõtegemine, käsitse mõtsatüü;
  • talvõl mõtsan lumõ pääl eläjäjälgi kaeminõ;
  • suusõga mõtsan käümine (niisama talvõrõivin, mitte spordidressõga);
  • haanimehe suusõga sõitmine.

Oodami nii tarõn ku välän tettüid pilte egäst aastagaaost. Pilte pääle võisi püüdä perrit ja latsi, näütüses mitu sugupõlvõ ütenkuun kammandaman vai latsõ vahtman suuri tegemiisi. Pildi pääle jäänü inemise piäsi tiidmä tuud ja peri olõma, et näid võidas niimuudu nätä avaligun ruumin.

Et tetä Vana-Võromaad tutvambas, või pilte pruuki teedüs- ja näüdüsmatõrjaalõn, trükitüken ja veebikeskkunnõn. Vällävalidu pildi pandasõ üten autoridõ andmidõga arhiivi Võro Instituudin Vana-Võromaa muusõumidõ fotokogon.

Teedüst saa mano küssü:
Külli Eichenbaum, Võru Instituut: kylli.eichenbaum@wi.ee
Kadri Moppel, Võrumaa Arenduskeskus, kadri.moppel@vorumaa.ee
Kaisa Äärmaa, Võrumaa Arenduskeskus, kaisa.aarmaa@vorumaa.ee
Kristi Kahu, Põlvamaa Arenduskeskus, kristi.kahu@polvamaa.ee